Jaan Pehk: Triatlonis tuleb osata kannatada

Laupäeval, 5.septembril toimub Ironman Tallinn ja pühapäeval, 20.septembril toimub 25.Saaremaa Duatlon, mis on ka Estoniaga hukkunud Jaan Pehki ja Kristjan Raiendi mälestusvõistlus.
Enne neid võistlusi on hea meenutada, millised olid 90ndate alguse Eesti tipp Ironman'i Jaan Pehki mõtted triatlonist, võistlemisest ja tulevikust. Äramärkimist leiab ka tollane tulevikulootus ja tänane Ironman Tallinn peakorraldaja Ain-Alar Juhanson 
Allpool on täispikkuses Kairi Neilandi intervjuu Jaan Pehkiga, mida sai lugeda laupäeval, 2.mail 1994.aastal ajalehes Eesti Spordileht. 

 

Jaan Pehk: Triatlonis tuleb osata kannatada

Triatleet JAAN PEHK on 30aastane vallaline veevalaja. Abielu jaoks peab ennast juba liiga vanaks, kuid spordis tahab veel üht-teist saavutada.

 

Lapsepõlv, horoskoobid ja algus

Millised olid Sinu lapsepõlveunistused?

„Sündinud olen Narvas. Lapsepõlves unistasin saada kindraliks ja autojuhiks, Narvas oli raske elada – ümberringi puha venelased, pidin käima vene lasteaias.“

Mil määral hiljem eesmärgid muutusid?
„Maailmameistriks ei ole saada tahtnud, Eesti juunioride meistriks aga küll. Praegu mõtlen rohkem hea tulemuse saavutamise peale.“

Millist rolli etendavad horoskoobid Sinu elus?
„Mulle meeldib neid lugeda. Minu puhul klapivad horoskoobid sajaprotsendiliselt. Kui ma kellegagi tutvun, siis uurin kohe välja, mis tähtkujus ta on.“

Ütlesid, et horoskoobid Sinu puhul klapivad. Kuidas nimelt?

„Kui ma mõne asjaga alustan, sii ei saa ma algul vedama, pärast aga ei saa pidama – täpselt nagu horoskoobis on öeldud.“

Sinu huvid peale triatloni?

„Mulle meeldib teatris käia, süüa ja magada.“

Sul on probleeme südamega – kui tõsised need on?

„Mul on südame rütmihäired. Ma ei oskagi selle kohta midagi täpsemat öelda. See ei ole iseenesest mingi haigus. Kui see oleks haige, siis ma ei teeks triatloni.“

Sa alustasid jalgratturina, kuid siirdusid hiljem triatlonile. Miks?

„Triatlonivõistlusi jälgides hakkas ala mulle järjest enam meeldima. Ning kuna rattasõit ol ka selle ala sees, siis muud valikut polnudki.“

Paljud arvavad, et rattasõit on tänini Sinu tugevaim külg. Kuidas on asi tegelikult?

„Protokollidest selgub, et jooksus olen tipptasemele lähemal kui jalgrattas“
 

Triatlonis tuleb osata kannatada

Mida arvad tänavusest Havai Ironmanist?
„Ootasin huviga – tahtsin ka ise sinna minna, kuid ei leidnud sponsorit. Sees sõit oleks maksma läinud 35 000 – 40 000 krooni *. Enne oleks tulnud osata aga uus jalgratas. Ise olin ma soomlase Pauli Kiuru poolt – ta on end vihaselt vormis hoidnud ja juba kolm aastat järjest võita püüdnud, kuid seni ei ole tal õnnestunud. Ma olen kohtunud nii Kiuru kui ka Mark Alleniga . mõlemad on vaiksed ja tagasihoidlikud mehed“

Sul oli kavas paari sõbraga asutada triatloniklubi?
„Võib öelda, et klubi juba mingil määral tegutseb. Praegu otsime sponsoreid ja peagi kinnitame ka klubi statuudi. Mei eesmärk on edukalt ja tihedalt võistelda ning võimalikult palju raha kokku ajada.“

Kellel meil?

„Praegu oleme kolmekesi – mina, Kristjan Raiend ja Ain-Alar Juhanson. Meie kõigi vanusevahe on seitse aastat. Mina olen 30, Kristjan 23 ja Ain-Alar 16. Ain-Alar on väga lootusandev triatleet.“

Kirjelda ühte täispikka triatloni. Mis toimub sportlasega distantsi ajal?

„Enne võistlust on närvid pingul. Tavaliselt on nii, et mida lühem võistlus, seda suurem närvipinge. Mulle meeldivad rohkem pikad distantsid ja mida pikem on võistlus, seda rahulikum ja enesekindlam ma olen. Tunnen hästi triatloni spetsiifikat – kuidas starti minna jne. Ujumise eriti palju närveerimist ei ole. Tähtis, et distantsi läbi saaks. Jõudu on vaja ökonoomselt jaotada. Minu jaoks algab õige võistlus pärast ujumist. Tuleb hakata esimesi püüdma, sest ma pole eriti hea ujuja. Samas peab aga ennast tagasi hoidma, et lõpuni välja veaks. Esimesed 60 kilomeetrit ootan, kuni kõik on ära väsinud, siis lülitan teise käigu sisse ja hakkan järgi sõitma. 120. kilomeetri juures tulevad vastased juba selg ees vastu – ise paned ikka samas tempos edasi ning naudi, kuidas teistest möödud. Väga tähtis on kontrollida, et üle ei pinguta, vastasel korral võib kogu võistluse maha kanda. Kõige tähtsam on kontroll tempo üle. Samuti on oluline jooks. Esimesed kümme kilomeetrit võivad väga hästi õnnestuda, kuid pärast 20.kilomeetrit algavad lihasevalud. See ei tähenda, et sa oled väsinud, lihas on terve päeva tööd teinud ning palju energiat kulutanud. Triatloni ajal pole jooks enam jooksu moodigi – seda võiks nimetada jooksu mõnitamiseks. Triatlon ala, kus tuleb osata kannatada.“

Mitu täispikka triatloni sportlane hooajal võib läbida?
„Üle kolme täispika triatloni kuu ajaliste vahedega, nagu mina eelmisel hooajal tegi, tavaliselt ei planeerita. Kõik keskenduvad üheks, maksimaalselt kaheks võistluseks aastas. Kui on kaks võistlust aastas, siis umbes pooleaastase vaheaja järel. Nagu Kiuru tegi – märtsis oli ta Austraalias ja oktoobris Havail. Igal võistlusel on oma mehed, kes valmistuvad just selleks jõuprooviks. Muidugi võib ka sagedamini võistelda, kuid siis ei ole tulemust.“

Kuidas, kus ja kui tihti Sa treenid?
„Treenin kolm korda päevas. Hommikul pool kaheksa lähen ujuma „Lootose“ basseini, pärast ujumist on ratas, õhtul jooks. Trenn kestab kahest tunnist kaheksani. Suvel kuus kuni seitse tundi, sügisel vähem.“

Millised on Sinu suhted sponsoritega?
„Minu sponsor-mänedzer on Urmas Randma. Ta viib mind kokku teiste sponsoritega. Eestis on üldse raske sponsorit leida. Juba aasta on mind sponsoreerinud üks toitlustusfirma, üksikuid sõite on finantseerinud Saaremaa firma „Kristjan“. Euroopa meistrivõistlustel oli minu sponsor spordiklubi AUMa. Oma triatloniklubi loomise üks peapõhjus on lihtsustada suhtlemist sponsoritega. Praegu mingit kindlat lepingut ei ole. Veel on min sponsoreerinud „Team Place“ ja „Rehband“.“

Seob tuleviku äriga
 

Millised on Sinu äriplaanid?

„Äriplaanid on ikka seotud spordiga. Praegu vaatan, kuidas ise toime tulla. Pärast hooaja lõppu ostan alati auto, et selle mahamüümisega võistluskulud tasa teha. Mulle meeldib jälgida inimeste arengut. Toetada tuleks noori, alles sporti tulnud sportlasi. Kui spordist loobun, siis tahaksin kedagi noort aidata, jälgida tema arengut, elada kaasa tema saavutustele. Ka sooviksin ma korraldada Eestis ühe hea võistluse.“

Äriga seotud probleemid?

„Võib olla just see, et Eestis reklaam ei lõika veel. Näiteks, kui mul on ees väga tähtis võistlus ja ma lähen sponsori juurde ja pakun talle tema firma jaoks head reklaami maailmas, siis ta tihtipeale keeldub – teda ei huvita see üldse. Tuleb oodata seda momenti, kui reklaam hakkab mõjuma, sest praegused abistajad teevad seda lihtsalt oma heast tahtest. Kujutan ette, et tulevikus hakkavad sponsorid parematele sportlastele oma firma või ettevõtte reklaami huvides lausa jahti pidama.“

Millest sõltub äritehingu edukus?

„Kindlasti sellest, et kui lähedale sa oskad mõjukale ja rahakale inimesele ujuda. Muidugi ka sellest, kui selgeks sa oma asja ted ja kui palju suudad ise pakkuda.“ 

Kairi Neiland / Eesti Spordileht 2.mai 1994.a.

* Kursiga 15,6466 umbes siis 2200 – 2500 €