Juunior näitas meestele kandu

1994.aasta sügisel korraldas Urmas Randma koos Jaan Pehk ja Kristjan Raiendiga esimese Saaremaa Duatloni, mis paraku juba järgmisest aastast alates toimus Jaani ja Kristjani mälestusvõistlusena. Vaid 2 nädalat peale Saaremaa Duatloni suundusid Kristjan ja Jaan Estonia laevaga duatlonivõistlusele Saksamaal, kuhu nad aga ei jõudnud.

10.septembril 1994.aastal toimunud Saaremaa Duatloni raames selgitati ka esimesed Eesti meistrid duatlonis. Ajaloolisest võistlusest tegi sisuka kokkuvõtte tollasesse Eest Spordi Lehte tänane Delfi peatoimataja Urmo Soonvald.

 

Juunior näitas meestele kandu

Kuressaares toimusid esimesed duatloni Eesti meistrivõistlused. Kõige kiiremini läbis distantsi  (7,5 km jooksu + 30,8 km rattasõitu + 3,6 km jooksu) 17aastane Ain-Alar Juhanson. Tema aeg oli 1:26,03. Teiseks jäi ajaga 1:28,55 Margus Tamm, kolmandaks Kirill Litovtšenko, kes kaotas Tammele viiteistkümne sekundiga. Naiste parim oli ajaga 1:56,35 Kea-Kaia Ilves.

Esimeste duatloni Eesti meistrivõistluste korraldajaks oli spordiklubi „URRA“. Vabariigi paremikust puudusid Saaremaal vaid Rimmo Kirisimäe, kes on Saksamaal, ja tervisega kimpus olev Jaan Pehk. Kuna võistlused viis läbi Pehki koduklubi, aitas ta oma kogemustega organisaatoreid rattarajal.
Duatloni peakorraldaja Urmas Randma arvas, et kõige õigem koht võistluse läbiviimiseks olnuks Kuressaare kesklinn. Seekordse võistluse start ja finiš olid Kuressaare staadionil. „Kesklinnas poleks publikuga probleemi tekkinud,“ arvas Randma. Staadionil jälgis korraldajate poolt meeldivalt vaadatavaks tehtud võistlust kümmekond sinna juhuslikult sattunud inimest.
7,5 km jooksurajal, mis kulges Kuressaare lossi vallidel, olid kiiremad Kristjan Raiend (24.34) ja Ain-Alar Juhanson (24.39) klubist „URRA“. Kolmandana hüppas sadulasse Kirill Litovtšenko.
Rattarada viis 24 võistlejat neli korda Roomassaarde. Fantastilise sõidu tegi Juhanson, kes alistas 30 km rajal lähima konkurendi Margus Tamme 2.03ga. „Tundsin, et jalgades on jõudu,“ ütles hilisem võitja. Raiend kukkus neljandaks, kaotades liidrile üle nelja minuti. „Ma ei jõudnud maksimaalselt sõita, ka ratas polnud kõige paremas korras,“ lausus Raiend, kellel on juba lähiajal plaan uus ratas osta.
Enne viimast etappi oli selge, et noorele Juhansonile keegi vastu ei saa. Ta jooksis pühas üksinduses rahulikult lõpuni ja jäi ootama, kuidas jagunevad ülejäänud kohad. Tänu korralikule sõidule tuli teiseks Margus Tamm ja kolmandaks Kirill Litovtšenko. Päeva parima aja jooksis Raiend, kuid ikkagi kaotas kolmandale kokkuvõttes kolmeteistkümne sekundiga.
Juhanson oli oma esinemisega rahul. „Lõpus hakkas pistma, kuid päästev finiš oli juba lähedal.“
Juhanson, keda peetakse 2000.aasta Sidney olümpiamängude kandidaadiks triatlonis, peab esmajärjekorras parandama ujumistehnikat. „Joosta ta jõuab, rattas in oma vanuse kohta jube võimas,“ iseloomustasid konkurendid võitjat. Neljandaks jäänud klubikaaslane Raiend oli konkreetsem: „Loom!“
Naisi oli stardis kolm, neist kaks jõudsid finišisse: esimesena laskesuusatajana tuntud Kea-Kaia Ilves, teisena Tiina Pallas (kaotus 4,53ga).
Veteranide parim oli ajaga 1:40,22 Lembit Pallas.

Kuidagi ei saa mööda väiksest repliigist Eesti Triatloni Liidu aadressil. Võistlejatele saadetud medalid olid graveerimata, mistõttu paluti pärast autasustamist need tagastada.
Võitjatele olid auhinnad välja pannud „Eesti Loto“, „Foodimpex“, „Melton“, „Balt-Trans“, AS „Rake“, „Baltic Polt“ ja Kuressaare Õlletehas.
 

Urmo Soonvald "Eesti Spordi Leht"
12.september 1994